This website is using cookies

We use cookies to ensure that we give you the best experience on our website. If you continue without changing your settings, we'll assume that you are happy to receive all cookies on this website. 

Vares-Barbarus, Johannes: Valaki elment közülünk (Ühe kaotuse puhul in Hungarian)

Portre of Vares-Barbarus, Johannes
Portre of Képes Géza

Back to the translator

Ühe kaotuse puhul (Estonian)

Mind sunnib mitmekordse jõuga tööle
üks paisuv aimus oma kurvast lõpust...
«Võõrad mõtted» – J. Sütiste*

Kes südamega elab, selle tee on valus,
tal käies pettumuste klaasikillud jalus
ning igal sammul meeltes unelm murdub,
   ent ometi just nõnda luule tärkab
   kui inimene hinges okkaid märkab,
   siis sõnas loovas sünnivalu tundub.

Kes elab elule, see järjest sünnib, sureb,
tal kanda mitmekordsed tunnetused, mured,
ta lakkamatult leegitseb ja miilab,
   täis kartust, kas kõik piirat sõnna mahub,
   kui sulge kiirustades kõike teoseks tahub,
   aeg püsimatu mille vältust piirab.

Kes eland luulele, see teab, kui raske kohus –
on eluvõlga kanda, alati kui ohus
töötulemus, - et alguseks jääb algus,
    kui järsku silme ees kõik ümbrus mustub...
    Nii hõõglamp läbi põleb ja siis kustub,
    kui hetkeks pimestand meid kiirgav valgus.

Kes eland rahvale, ideele, mis tal koitnud,
see luules kindlasti ka tulevpõlvi toitnud,
ta meile andnud oma ülemmäära,
    kus tuikab kõigi südamete rikkus,
    ning mida kannab sajandite pikkus,
    ei seda surm, ei ajahammas väära.

 
*See 1945. aasta veebruaris kirjutatud luuletus on Johannes Barbaruse (1890–1946) järelehüüe kolleegile ja nimekaimule Juhan Sütistele (1899–1945). Luuletuses viidatakse Sütiste eelaimusele ta äkilisest surmast – südamerabandus töölaua taga. Muide, Tammsaaregi olevat oma surma ette näinud – tedagi tabas infarkt töölaua taga. Vägivaldne lõpp ootas Barbarust ennastki. Vares-Barbarus oli määratud 1940 Eesti nukuvalitsuse esimeseks peaministriks, kes andis veel ametivande president Konstantin Pätsile. Sealt «tagandati» ta pärast Eesti liitmist Nõukogude Liiduga ülemnõukogu presiidiumi esimeheks.



Uploaded byP. T.
Source of the quotationhttp://kultuur.postimees.ee

Valaki elment közülünk (Hungarian)

...Engem munkába kerget tébolyult vágy, mert érzem:
nemsokára itt a vég...
J. Sütiste*

Ki szívvel él, arra keserű kín vár,
csalódások üvegszilánkjain jár,
minden léptére egy álom törik szét -
   de mégis: költészet sarjad a kínból,
   a fájdalomra a lélek felindul:
   itt a perc, hogy az Ige megszülessék.

Ki az életnek él, folyton születik s meghal,
sokak terhe-gondja emészti, rengeteg baj,
lángol s izzik fáradhatatlanul.
   Retteg: belefér-e mindez a szűkös szóba?
   S már a nagyvilágot művébe belefogja -
   de kész lesz-é a mű, vagy száz darabra hull?

Aki a költészetnek él: ín-tépő kötelesség
súlyát cipeli, s ha már recseg az ereszték:
a tenger hívja még - a felfedezett földrész
   tán éppen int, de ím mindenre éj terül.
   Az izzólámpa ég ki így s ködbe merül
   minden - pedig elvakított előbb még!

Aki a népnek él, annak napja már csak
az eszme: messze világít fénye merész dalának,
ád, csak ád, neki nem marad semmije már.
   Dalában minden ember szívverése lüktet:
   évszázadok jönnek, de amit ő velünk tett,
   azt nem ronthatja le sem idő, sem halál.

 
*Juhan Sütiste (1899-1945) költő halálára.



Uploaded byP. T.
Source of the quotationK. G.

minimap