Kaplinski, Jaan: [Ei ole kodune siin sünteetilises maailmas]

Ei ole kodune siin sünteetilises maailmas,
kus vana hea värnitsalõhna asemel
on glüftaali, pentaftaali ja nitrovärvi lehk,
millega minul on raske, paljudel
hoopis võimatu harjuda;
kus kapid ja riiulid seisavad koos
saepurust ja liimist ja oodi rõõmule
võid mängida plastmassist flöödil
või kuulata plaadilt mõne surnud
kuulsa dirigendi juhatatuna. Surnud
asjadest, inimestest ja häältest
ongi meie keskkond kokku pandud. Elav taganeb
meie eest, kuni on veel puutumata loodust,
või elab väikestviisi edasi meie kõrval -
lillepotis, akvaariumis, seinapraos, prügisahtis.
Tudeng, kes öösi eksamiks õpib,
paneb raamatu kõrvale ja läheb tapma lutikaid,
kes ilmuvad nagu alati kindlal kellaajal
oma redupaikadest välja ja ronivad vooditesse.